20 Faʻamatalaga Matagofie e uiga i Fiti

O le motu o le Pasefika i le itu i Saute o Fiti e le gata o se nofoaga matagofie ma le matagofie o le tafaoga , ae o ona motu o se fale e matamata i mea ofoofogia, faalenatura ma mea na faia e le tagata, ma o le pepe o tala faasolopito anamua ma tala masani faapea foi ma faiga faaupufai faaonaponei. O nisi nei o faʻamatalaga sili ona manatua pea e uiga i Fiti:

• O Fiti e aofia ai 333 motu, e tusa ma le 110 o loʻo aina.

• O motu tetele e lua, o Viti Levu ma Vanua Levu, e tusa ma le 87% o le faitau aofaʻi e tusa ma le 883,000.

• O le laumua, Suva i luga o le Viti Levu, e avea ma ofisa autu o Fiti. E tusa ma le tolu-kuata o Fiti e nonofo i le talafatai o Viti Levu, pe i Suva poʻo i totonu o taulaga laiti e pei o Nadi (tafaoga maimoa) poʻo Lautoka.

• O le tele o le fanua o Fiti e laʻititi laitiiti nai lo le setete o New Jersey.

• Fiti e sili atu i le 4,000 maila faatafafa o le aau, e aofia ai le Great Astrolabe Reef.

• O vai o Fiti o le fale e sili atu i le 1,500 ituaiga o le sami.

• O le pito sili ona maualuga o Fiti o Mt Tomanivi i le 4,344 futu.

• Fiti e maua i le va o le 400,000 ma le 500,000 tagata tafafao maimoa i tausaga taʻitasi.

• Fiti e 28 malae vaalele, ae na o le toafa oi latou o loʻo i ai alalaupapa paʻu.

• Igilisi o le gagana aloaia Fiti (e ui lava o Fiti e tautalagia).

• O le faitau aofaʻi tusitusi o tagata matutua e toetoe lava 94 pasene.

• E tusa ai ma tala faasolopito anamua a Fiti, na amata le talafaasolopito o Fiti i le 1500 TLM ao taunuu mai paopao tetele mai Taganika i matu o Aikupito, ave le Luga Lutunasobasoba ma uta faapitoa: oloa mai le Malumalu o King Soloman i Iuta, e aofia ai pusa faapitoa o le "Kato, "o lona uiga, ma" Mana, "o lona uiga o Magic, lea i Fiti ua faaliliuina i le" Pusa o Faamanuiaga. " Ina ua oso le pusa i totonu o le sami i Mamanu, sa tuuina atu e Lutunasobasoba le poloaiga ia aua nei toe aumai, ae na toe foi mai lona General Degei i se aso mulimuli ane ma taumafai ai.

Na pau lava lona manuia i le mauaina o se taimane tele sa i tua o le pusa ma sa vave ona fetuuina ma liua o se gata ma se taimane i luga o lona ulu mo le faavavau atoa ma ua pueina i se ana vasa i Sawa-i-lau i Yasawas. Fiti e talitonu o le atigi pusa o lo o tanumia i le vai i le va o Likuliku ma Mana ma ua aumaia ai le tele o faamanuiaga i nuu.

• I le 1643, o Dutchman Abel Tasman, na lauiloa i ana suʻesuʻega i le taimi nei o Ausetalia ma Niu Sila, Vanua Levu, le motu lona lua o le motu tele o Fiti, ae na te leʻi faʻapala.

• I le 1789, ina ua maeʻa ese mai Tahiti mai le tagata na faia i lana HMS Bounty , na tuliloaina ai Kapeteni Blind Water ma 18 isi alii e paopao a Fijian i le mea ua taua nei o le Bligh Water. Na latou faʻailoa a latou vaʻa tatala 22-futu le umi ma sosola, ma oʻo atu i Timoro.

• E tusa ma le 57 pasene o le faitau aofaʻi o Fiti o le faʻafeiloaʻiga o Melanesian poʻo Melanesia / Polynesia, ae o le 37 pasene na tupuga mai Initia na aumai i motu i le taufaʻaiʻuga o le 19 seneturi e Peretania e galulue i le gaosi suka.

• Fiti o se kolone Peretania mai le 1874 i le 1970. Na tutoatasi Fiti i le aso 10 o Oketopa 1970, ma o ia o se sui o le Commonwealth of Nations a Peretania.

• O le fuʻa a Fiti e aofia ai le British The Union Jack (pito i luga tauagavale), o le sui o le mafutaga umi a le atunuu ma Peretania Tele. O le lanumoana lanumoana o le fuʻa o se faʻataʻitaʻiga o le Vasa Pasefika lata ane. O le ofutau na faʻaalia ai se leona auro auro o loʻo uuina se koko koko, faʻapea foʻi ma faʻalapotopotoga e faʻaalia ai le pama, suka, suka ma le lupe o le filemu.

• O le lotu autu a Fiti o le Kerisiano, sosoo ai ma le Hindu ma le Roma Katoliko.

• O le fale aupito sili ona Hindu i Fiti o le Sri Siva Subramaniya Temple, o se tasi o faailo taua i Nadi.

• O le pulega a le malo faatemokarasi na tofotofoina i le tele o taimi i le fa sefulu tausaga talu ai e ala i osofaiga a le militeri ma tagata lautele. O le uluai osofaʻiga a le militeli e lua na tupu i le 1987 i luga atu atugaluga o le pule a le malo i le malo o Initia. O se osofaʻiga a tagata lautele na faia i le masina o Me 2000, sosoo ai ma le faigamalo a le Palemia Laisenia Qarase, lea na toe filifilia ia Me 2006. Na faʻamalosia le Quarese ia Tesema 2006 i le faʻaupuga a le militeli na taʻitaʻia e le Commodore Voreqe Baininarama, ma mulimuli ane avea ma palemene tumau faifeʻau. Ae ui i lea, ua musu Bainimarama e umia le faiga palota faatemokalasi.